Uudised ja teated

« Tagasi

Noor saab peagi omavalitsuselt rohkem tuge

Artikkel on valminud Sotsiaalministeeriumi ja Tugila koostöös

Maikuus alustavad noortegarantii tugisüsteemi kasutamist 35 kohalikku omavalitsust, mis tähendab, et üle Eesti on valmisolek pakkuda vajadusel tuge ligi 36% noorele vanusegrupis 16–26.

Kindlasti on igaühel tutvusringkonnas mõni noor, kes hetkel ei tööta ja ei õpi ning pole ka märgata, et ta teeks tulevikuplaane. Natuke murelikuks teeb, mis noorest saab ja kuidas teda aidata. Hea uudis on see, et üha rohkem on omavalitsusi, kes soovivad oma piirkonna noori senisest enam toetada.

Mais alustavad noortegarantii tugisüsteemi kasutamist need 35 kohalikku omavalitsust, kes on selleks valmisolekut ja soovi avaldanud. See tähendab Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) noortegarantii tugisüsteemi kasutuselevõttu, mis võimaldab saada teavet enda piirkonna 16–26 aastastest noortest, kes tõenäoliselt vajavad tuge kas haridustee jätkamiseks või tööturule jõudmiseks. Samuti kohustust saadud teabe alusel noortele tuge pakkuda. Seejuures tuleb järgida noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudelit ja nii noorsootöö kui ka sotsiaaltöö häid tavasid.

Taotluste esitamiseks vajalik info, taotluse esitanud omavalitsuste nimekiri ja noortegarantii tugisüsteemi rakendamiseks vajalikud materjalid on leitavad tööelu portaalist (www.tooelu.ee/tugisysteem).

 

Kuidas ära tunda tuge või abi vajavat noort?   Kahjuks ei pruugi keegi tuge vajavat noort kohe ära tunda, sest väliselt ei viita sellele üldjuhul miski. Tegemist on inimese eraelu puudutava küsimusega, seetõttu tihti ei julge lähedased ja sõbradki noore tulevikule tähelepanu juhtida või uurida noorelt mittetöötamise ja õpingute katkestamise põhjuseid. Kiire elutempo tõttu vahel isegi ei märgata, et noor on kõigele käega löönud, edasiõpingutest loobunud, ei suuda pikemat aega tööd leida ja on sihi kaotanud. Noore probleemid tulevad ilmsiks enamasti siis, kui seda oskavad märgata lastevanemad, sugulased, sõbrad või pedagoogid, sotsiaaltöötajad, karjäärinõustajad. Kui noor käib veel koolis, võivad ka õpetajad oma kogemustele tuginedes märgata, et noor on muutunud, mis tähendab, et tal võivad olla mured. Seda peegeldab muu hulgas noore käitumine, hinded, suhtumine ellu ja õpitavasse.

Üldjuhul võib öelda, et kui noorel on jäänud kool pooleli või kui täisealine noor ei ole juba aasta aega töötanud ning ka ei otsi tööd ega tee plaane, vajab ta tuge.

Millised on peamised riskitegurid? Noorte Tugila eelmise aasta analüüs näitas, et sagedamateks riskiteguriteks, miks satutakse hätta, on nii noormeeste kui neidude puhul lõpetamata haridus ja seejärel päritolu maapiirkonnast, mis tähendab, et elatakse piirkonnas, kus pole töökohti, perede sissetulekud on väikesed ja puudub piisav ühistranspordisüsteem, et käia kaugemal tööl. Üheks noorte probleemiks on ka vähesed sotsiaalsed oskused.

Kui 2015. aastal sügisel käivitus 15–26-aastaste mitteõppivate või -töötavate noorte toetamiseks Noorte Tugila programm, siis kahe aasta töö tulemusel võib öelda, et ligi 52% noortest ei oleks programmi ise jõudnud, kui keegi poleks nende olukorda märganud või noore murele viidanud. Seega on oluline osata märgata noori ja lugeda väliseid märke.

 

12% puhul on Noorte Tugila poole pöördunud noor ise või tema pere. 36% puhul on noored jõudnud teenusesse, sest noorsootöötajad on liikunud kohtades, kus noored käivad ning kus on võimalik noortega suheldes võimalikke probleeme või toe vajadust selgitada.

 

Kuidas uus süsteem ja juhtumikorralduse mudel töötama hakkab?  Juba praegu on olemas noortegarantii tugisüsteemi olulised osad, mis eraldiseisvalt töötavad, näiteks karjääri- ja tööturuteenused, noorsootöö toel elluviidav Noorte Tugila programm, kohaliku omavalitsuse enda teenused ja noortele suunatud tegevus. Noortegarantii tugisüsteem aitab kõigil tuge vajavatel noortel nendeni paremini jõuda ja süsteemi terviklikumaks muuta.

Noorte kohta, kes võiksid tööle ja õppima asumisel tuge vajada, hakkavad STAR-i riiklikud registrid infot andma kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rahvastikuregistrist saadakse ühendusevõtuks vajalikud kontaktandmed – e-posti aadressid, telefoninumbrid ja elukoha aadressid. Alaealise noore puhul annab register ka noore hooldajate – näiteks tema ema ja isa kontaktandmed, mis on vajalikud, et kohaliku omavalitsuse töötaja saaks noorega toevajaduse täpsustamiseks ühendust võtta. Alaealise noore puhul saab kohaliku omavalitsuse töötaja teavitada lapsevanemaid, et nende lapse poole on toepakkumisega pöördutud.

Kohaliku omavalitsuse pöördumise saavad need 16–26-aastased noored, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele: ei õpi, ei tööta; ei ole töötuna arvel, ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust; ei saa töötamise toetamise teenust või hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest; ei tegele ettevõtlusega; ei kanna vangistust või eelvangistust; ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.

Arvestades seda, et tegemist on registrite andmetega, mis ei pruugi peegeldada alati tegelikku olukorda, tuleb kohalikul omavalitsusel üle täpsustada noorega registrist saadud info ning noore toe vajadus. Näiteks, kui noor on asunud elama ja õppima välisriiki, kuid pole rahvastikuregistris elukohamuudatust kajastanud, võib noortegarantii tugisüsteem registritest saada info, et noor pole aktiivne ja võib vajada abi.

Kohalik omavalitsus lähtub noorte andmeid kasutades andmekaitsereeglitest. Samuti arvestab kindlasti noore soovidega ja keegi vastu noore enda tahet talle tuge ja teenuseid peale ei suru.

Loodud lahendus annab ühtlasi noorele võimaluse koheselt enda toevajadusest ja soovidest kohalikule omavalitsusele teada anda. Selleks tuleb vastata lühikese ankeedi küsimustele kohaliku omavalitsuse pöördumisega saadetud veebiaadressil. Kui noor soovib tuge, siis kohaliku omavalitsuse töötaja ehk juhtumikorraldaja jõuab koostöös noorega temale vajalike ja sobivate lahendusteni. Noore eesmärkidest lähtuvalt koostatakse ja arutatakse koos läbi plaan, kuidas lahenduseni jõuda. Vajadusel kaasab juhtumikorraldaja teenuste osutajad. Kõige olulisem on see, et kohaliku omavalitsuse töötaja nõustab ja toetab noort tema teekonnal eesmärgi seadmisest kuni selle saavutamiseni.

Noortegarantii tugisüsteemi kasutamist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatused jõustusid 15. aprillil. Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut.