Uudised ja teated

Tutvustus ja asukoht

24.01.18

Antsla vald (4603 el. 01.jaanuaril 2018 a) paikneb Võrumaa lääneosas piirnedes läänes Valga vallaga. Valla keskus Antsla linn (1350 el) jääb Võrust 35 km kaugusele. Kraavi kõrtsi ja kiriku juures oli põline laadakoht, mis kolis 1889. aastal valminud raudteejaama lähedale, Siksälä kõrtsi juurde. Praegu on vanal laadaplatsil vallavalitsuse hoone ning Vabadussõja mälestusmärk. Antslast 4 km põhja pool asuva 14. saj. vasall-linnuse kohale rajati juba 15. saj Vana-Antsla mõis. Praegused mõisahooned on ehitatud 18. sajandil. Väidetavalt on siin sündinud Rootsi kuninga Karl IX poeg (1601), kelle auks istutati 2 tamme, mis on praegugi suure, tiikidega mõisapargi ehteks. Originaalne on pargis asuv ümar mõisa suvetorn. Mägede- ja järvederohkes valla lõunaedelaosas asub Karula Rahvuspark (123 km²), mis

ulatub ka Valga ja Rõuge valdadesse. Siin on künklik maastik paljude järvede ja pisisoodega, nõmmemännikud vahelduvad salumetsade ja niitudega. Kaunid on Saarjärved, suure Ähijärve ääres on head suplus-, telkimis- ja kalastuskohad. Siin asub rahvuspargi keskus, külalistemaja ning mitmed tähistatud matkarajad. 

Vallakeskusest 10 km põhja pool asub Urvaste kirik. 1413 a. on esmakordselt mainitud Urvaste kirikut, vanemad dokumendid tunnevad seda ka Anzeni kirikuna. Urvaste kiriku näol on tegemist Eesti ainsa basiilikalaadse kolmelöövilise maakirikuga.

Ajaloolist kihelkondlikku jaotust aluseks võttes  kuulub Urvaste nende 3 Võrumaa kihelkonna hulka, mis olid arvatavasti välja kujunenud juba muinas-eesti ajal. Selle keskuseks oli ilmselt Uhtjärve kohal oru põhjanõlvalt kõrguv linnamägi ning Urvaste alla kuulusid ka Kanepi, Karula ja Sangaste alad.

Kui loode-kagu suunalise pikliku Uhtjärve ühes otsas asub pika ajalooga kirik, siis teises otsas kaasaegne ja omanäoline turismiatraktsioon Uhtjärve Nõiariik.